Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused.
Riigivõimu suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest
(iseseisvus) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatus)
Faktiline suveräänsus – riigi suveräänsusel on relatiivne iseloom; enamik riike
seotud paljude teiste riikidega, kuuludes mitmetesse rahvusvahelistesse
organisatsioonidesse, liitudesse ja paktidesse, kes määravad tema suveräänsuse
tegutsemise piirid.
Formaalne suveräänsus – riik vahtiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste
riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet
Piiratud suveräänsus – võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul
või siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel
teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (nt mingisse liitu või
föderatsiooni astumisel)
Suveräänne pole riik, kel pole võimalik välis- ega sisepoliitiliste asjaolude analüüsi
annaabi.ee 
