"vahtija" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

kuulutaksid kuulajale õnnetust. . . Tasuja silmad otsisid üht lossiakent, mille võreruutude tagant valge eesriide läbi paistis öölambi kuma. Ta ei suutnud silmi sellest tuntud paigast pöörata. Müdistasid vahel tukkuvad hobused ta selja taga või lendas üksik öölind kähinal läbi okste, siis vaatas ta ettevaatlikult ümber, -- kuid ikka eksis ta pilk pikkamisi, vanale köhale tagasi. Vahel liikus tume vari kumava akna taga, seisatas ka korraks, ja siis läksid vahtija silmad suuremaks, igatsevamaks, nagu ootaks ta, et vari kehaks muutub ja kuma seest nagu valge viirastus öö pimedusse astub. Siis pigistas ta silmad kinni ja ta huultel värises üks nimi, 110 Segane pomin Tasuja selja taga pani teda jälle ümber vaatama. Karu Andres rääkis unes: «Mmm! õmm! . . . jah, ulu nüüd! . . . Pea maha, nagu kapsas. . . kaaps . . . » Kui Tasuja jälle akna poole vaatas, kohku§ ta äkisti ja jäi siis hkige kinni pidades põnevil vahtima