Eestlaste valikud II maailmasõja ajal
Saksa armeesse läksid paljud soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni eest, algul
vabatahtlikult, kuid hiljem võttis ka Saksamaa kasutusele sundmobilisatsiooni. Kõigepealt
astusid Saksa poolele vabatahtlikult metsavennad, kes aitasid Saksa armeed Punaarmee
väljatõrjumisega, mille õnnestumisel nad laiali ajati. Mõne aja pärast aeti kokku nn
idapataljonid, alguses julgestuseesmärkidel Saksa rinde tagalas, hiljem ka otseselt sõjas
Punaarmee vastu. Politseivõimud korraldasid vahtideks politseipataljone, kes võitlesid
partisanidega või rindel. Kui Saksa olukord oli halvenenud, hakati vabatahtlikke värbama
Eesti SS-leegionisse, millest ametlikult sai 20. Eesti SS-diviis, kuid ka Saksa poliitika vastu
oli tekkimas pahameel ning esialgne entusiasm taandus. Seejärel läks kord jällegi
sundmobilisatsioonile ning lõpuks hakati sõjaväkke võtma ka kuni 16-aastaseid poisse.
Punaarmee pealetungi kartuses tõusis vabatahtlikke arv jällegi, mobiliseeritud jagunesid
annaabi.ee 
