Nõukogude Eesti
Tihti oli konflikte sõjaväelaste ja
tsiviilelanike vahel, kuna punaarmeelaste vägivallatsemine oli massiline.
Moskva kontrollmehhanismid
Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Moskva kasutad liiduvabariigi
kontrollimisel ning kohalike juhtide ohjeldamisel erinevaid meetodeid. 1944.aastal loodi
ÜK(b)P KK (Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Komitee) Eesti büroo , mis
likvideeriti 1947.aastal põhjendusega, et nüüd võib neid funktsioone vahtelult täita
liiduvabariigi kommunistlik partei. Moskva jaoks oli uue võimu alusmüür rajatud. Väga olulist
rolli etendas ka teise sekretäri institutsioon. Teine sekretär oli parteijuhiks kohaliku rahvuse
esindaja. Moskva kasutas ka valvsalt kodanike pealekaebamist, kõik signaalid olid olulised
informatsioonid Moskvale. Kaebustesse suhtuti tõsiselt ning neid kontrolliti peaaegu alati
ning vajadusel korral rakendati ka vastavaid meetmeid.