a. kõvajoodisega, aga siis ei esine enam eeliseid). Ehk siis valiku tuleb teha liite vastutusrikkuse ja nõuete temperatuurikindlusele põhjal. Laaserkeevitus Põhineb liitekohtade fokuseeritud laserkiire energia kasutamisel. Iseloomustab suur keevituskiirus, minimaalsed toodete kujumuutused, liite kõrged mehaanilised omadused. Ei sobi välistingimusteks. Laserid on kallid. Plasmakeevitus Energiaallikana kasutatakse plasmakaart või plasmajuga. Vajadusel juhitakse detailide vahlisse pilusse lisametalli traadi kujul. Enimlevinud Al-sulamite ja roostevaba terase keevitamisel. Sobib peenemate detaili kokkukeevitamiseks. Ühe läbimiga keevitatakse kuni 3 mm paksud detailid. Seega meie 4 mm detaili keevitamiseks ei ole kõige parem meetod. Lisaks, inertse kaitsegaasi kasutamise tõttu see ei sobi kasutamiseks välistingimustes.
Punkdefektid- oma ja lisadefektid 1)Omadefektid- 1.1)Vakantsid e. Tühjad võresõlmed-Tekivad kritallide kasvamisel ja temperatuuridel, kus aatomid on küllalt liikuvad. Nad on nn tasakaalulised defektid. Tegelikult, kui temperatuur alaneb alla 0,6 T (sul) jääb defektide kontsentratsioon püsivaks, st defektid nagu ,,külmutatakse kinni", nende kontsentratsioon ei saa enam väheneda, kuna aatomid muutuvad väheliikuvaks. 1.2)Võre sõmede vahelised aatomid.- Kui aatom läheb võtesõlmest vahlisse tühimikku, siis tekibki võrevaheline aatom. Kuna toimub võre deformatsioon, siis tekkeenergia on suurem, kui Ev ja võrevaheliste aatomite kontsentratsioon on tavaliselt väiksem. 1.3)Schottky ja Frenkeli defektid- Keemiliste ühendite kristallides(näit AB) esinevad omadefektid alati paarisdefektidena, seda nõuab kritalli stöhhiomeetria.( A ja B võresõlmed on võrnsed). A ja B vakantsid- Schottky defekt ; A ja võrevaheline A- Frenkeli defekt.
annaabi.ee 
