Tuletõrje ajalugu
Jaoskondadel olid oma kustutusvahendid, mis asusid tähtsamates kohtades: raekojas, kirikute
juures jne. Kustutusvahendid pidid olema ka igal majaomanikul, kes olid kohustatud saatma
oma sugulased ja tüdrukud nendega tulekahjule. Suure tulekahju korral pidid kustutustöödest
osa võtma kõik töövõimelised linnakodanikud.
Öösiti liikus igas jaoskonnasneli öövahti. Kui keegi nendest kusagil tulekahju märkas, pidi
sellest käristiga märku andma. Üks öövahtidest tõttas rae vahituppa ja teatastulekahjust. Kohe
hakati raekoja tornis tulekella lööma. Seda kuuldes pidid kirikuteenrid hakkama kirikukelli
helistama. Kellahelin tähendas kodanikele käsku tulekahjule ilmuda. Kustutusvett veeti
tulekahjukohale aamides või kantiämbritega. Kustutusvahendid ja võtted olid primitiivsed.
2
Põlevale hoonele loobiti ämbriga vett või materdati tuld kustutusluudadega. Ühtlasi kasteti
veega lähedalasuvaid hooneid
annaabi.ee 
