Eesti ajalugu
koosnevad. Üleriiklikku juhtimiskeskust ei olnud. Loodeti lääneriikide abile.
1978 langes viimane metsavend - August Sabbe.
Repressiivorganiteks olid Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Ministeerium, kes kaitsesid Nõukogude
võimu.
1944 - algasid massilised arreteerimised. Kokku ahistati 30'000 inimest 1944 1954. aastani.
Metsavendadele kuulutati mitmel korral välja amnestia. Neist esimene oli kõige tulusam, sest siis
metsavennad uskusid, et tõepoolest neid ei vahistata. Kuna võimud olid valetanud, siis kukkusid kõik
edaspidised amnestiate kuulutamised läbi.
50
25.05.1949 - massiküüditamine. Viid 20722 inimest, neist 90% olid maainimesed. Küüditamise eesmärgiks
oli kolhooside moodustamine. Kuna küüditati 2,5% rahvastikust, siis võib seda nimetada ka genotsiidiks ehk
rahvusehävitamiseks. Kõige rohkem inimesi deporteeriti Viljandi-, Valga- ja Pärnumaalt.