Küüditamine Eestis
selle riigi ja rahva vaenlaseks. Teod, mida tegid iseseisva riigi juhid riigi tugevdamiseks
nimetati NSV Liidu ja revolutsioonilise liikumise vastu suunatud kuritegudeks. Sellele
järgnes süüdistus osalemine ,,aktiivses võitluses revolutsiooniliikumise vastu
kontrrevolutsioonilises valitsuses" .
A-R. Tamm on väitnud oma raamatus, et: ,, Esimese Nõukogude okupatsooni kestel
arreteeriti kokku umbes 8000 inimest, kellest vähemalt 1950 hukati Eestis. Vahistanute
hulga kasvades suurenes piinamise tagajärjel surnute arv ,, .
Tuli ka järgmine okupatsioon mis oli veelgi rohkemate ohvritega.
Teise nõukogude okupatsiooni käigus saadeti erihinnangutel sunnitöö- ja
vangilaagritesse aastatel 1944-1953 ligikaudu 25 000-30 000 inimest, kellest umbes
11 000 tagasi enam ei tulnud. Pärast sõda massiküüditamised jätkusid, 15. Augustil
1945 küüditati 407 inimest rahvuse alusel. 1949. aasta märtsiküüditamisel saadeti