Friedebert Tuglas
Ta arreteeriti ja ta pidi istuma 2 kuud Toompea vanglas.
Pärast vabanemist läks kirjanik maapakku, sest revolutsioonilise tegevuse eest ähvardasid teda
veel märksa tõsisemad karistused. Tuglas elas paguluses peaaegu 11 aastat. Põhliseks
asukohaks oli Soome. Retki tegi ka lääne poole: Pariisi, Saksamaale, Sveitsi, belgiasse,
Itaaliassse, Hispaaniasse. Täiendas oma keelteoskust, õppis tundma Euroopa kultuuri,
pühendades suurt tähelepanu kujutavale kunstile.
Pidevas vahistamisohus elades, pidi ta end varjama. Kasutas erinevaid nimesid ning
dokumente, esinedes vaheldumisi kui Villem Grünthal, Gustav Suits, soomlastest tuttavad
Ilmari Aalto, Fredrik Alander jt. Sageli pidi ta end maskeerima.
Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni võis Tuglas lõpuks avalikult kodumaale naasta.
Temast kujunes pea kohe kirjanduselu eestvedaja. Tuglase kaalukal toetusel sündisid Siuri ja
Tarapita rühmitus, oli Eesti Kirjanikkude Liidu rajamise ja ajakirja Looming väljaandmise