V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
ise aga seadis enese aknaava ette, haarates oma kätega nagu kulliküüntega aknalauast kinni.
Ses asendis vaatas ta soldatite poole hullumeelse, vihase pilguga. Kui Henriet Cousin kongi
juurde tuli, oli Gudule'il nii metsik nägu, et see taganes.
«Härra,» küsis ta tagasi tulles Tristanilt, «kumma ma pean üles pooma?»
«Noore.»
«Seda parem, vanaeidega ei saa nii hõlpsasti hakkama.»
«Vaene väike tantsijanna kitsekesega!» ütles vana vahisoldat.
474
Henriet Cousin tuli uuesti aknaava juurde, kuid ema pilk sundis ta silmi maha lööma. Ta
ütles aralt: «Proua...»
2
8
1
Gudule katkestas teda väga tasase, kuid vihase häälega: «Mis sa tahad?» «Mitte teid, vaid
seda teist.» «Missugust teist?» «Nooremat.»
Gudule hakkas pead raputades karjuma: «Siin pole kedagi! Siin pole kedagi! Siin pole kedagi!
»
«On!» vastas timukas. «Teate ise väga hästi. Laske ma võtan noore. Teile ma paha ei tee.»
annaabi.ee 
