E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Uks must kogu liikus kiiresti läenedes valendaval väjal.
Vahimees pani püsi palge ja hü udis: «Kes seal on?» «Vüst Sagorski!» oli vastus. «Ei usu.
Pea kinni, muidu lasen!» Enne kui vahimees ävardust sai täde saata, oli ratsamees
mullavallist ües kihutanud. Pauk raksus, ratsaniku peast langes rootsi küar maha. JägmiseL
silmapilgul kiskus Gabriel kiivri vahimehe peast ja pani oma päe; rootsi sõamehe kuue oli ta
juba varem seljast visanud. Samal ajal üles ta kohkunud vahimehele: «Nü ud jookse telkide
vahelt läi ja karju kõgest jõst, nagu mina teen: «Ües, vene mehed, vaenlased tulevad!»»
Vaenlased tulidki juba. Nagu tuulispask tormas eemalt suur ratsameeste salk mullavallist
ües; nende jäele tulid jalamehed joostes. Gabriel ei suutnud neid üsipäni tagasi tõjuda, ta
pidi võdeldes kantsi sisse taganema. Aga juba oli
416
suur osa venelasi jalule tõsnud ja sõariistad käte võnud. Algas äe võtlus, mees mehe
vastu