Indo-Hiina sõda ja Vietnami sõda
Loodeti, et uus valitsus jätkab kommunismivastast sõda ja viib läbi vajalikud
reformid, kuid seda ei juhtunud. Pärast J.F.Kennedy mõrvamist tuli USA's võimule president,
Lyndon B. Johnson, kelle isik mõjutas Vietnami sõja kulgu kõige tugevamini. Johnson
mõistis, et pead Vietnami olukorra suhtes otsuseid langetama, ent see ei tohi põhjustada liigset
poleemikat ega NSV Liitu ülearu ärritada. Samuti ta lubas, et USA ei astu sõtta.
2. augustil 1964 ründasid Põhja-Vietnami vahilaevad TongKingi lahes USA hävitajat
Maddox. Suuri purustusi ei tekitatud ja Johnson mõistis, et piirkonnas paiknevad USA väed
viisid Põhja-Vietnami rannikul läbi salajasi missioone. USA ei plaaninud vasturünnakud vaid
otsustas saata piirkonna patrullide abijõuks hävitaja C.Turner Joy. 4. augusti tormise öö
segaste sündmuste keerises sattusid USA väed lahingusse, mida nad pidasid Põhja-Vietnami
kordusrünnakuks. Küsitav oli asjaolu, kas Põhja-Vietnami väed üldse ründasid
annaabi.ee 
