Kalevipoeg 17. lugu
poeg, kes palus luba kapsakeedust maitsta. Alevipoeg ütles, et ta võib maitsta,
kui kulbi sisse ära ei upu ning nii väike vennike tegigi. Peale leeme maitsemist
sirgus poisike seitsmekümne süldi võrra ja kadus seejärel nagu tina tuhka, peale
selle oli veel ka pada pühitud, katel koristatud. Alevite poeg täitis paja uuesti
kapsapea ja veega. Teisena oli Olevipoeg üksipäini tule ääres ja natukese aja
pärast tuli jälle Härjapõlvlase poeg ning juhtus sama lugu. Järgmisena oli
vahiametis Sulevipoeg, kellega niisamuti juhtus. Viimasena valvas pada
Kalevite poeg, kes oli kavalam. Kui külaline saabus, tahtis Kalevipoeg saada
pandiks Härjapõlvlase kuldkellukest. Kalevipoeg saigi kellukese enda kätte ja
seejärel lõi ta härjapõlvlasele otsaette tugeva nipsu, mille järel härjapõlvlane
maa alla vajus ja temast jäi järgi vaid sinine suits. Samal ajal ärkasid teised
mehed ja ka vanaeideke. Eit märkas kohe, mis oli juhtunud. Ta tundis ära