Eesti välispoliitiliste valikute ajaloolised mõjurid ja tänapäeva suunad
Vaadati läände ning eelkõige Euroopasse, selleks
astuti ka reaalseid samme ning muudeti sisepoliitikat. Praegu tagasi vaadates võib jääda
mulje, et see oli lihtne tee, et teisi võimalusi polnudki, kuid teiste Nõukogude Liidust
lahkunud riikide näitel (Georgia, Ukraina, Valgevene) on näha, et oleks saanud valida ka
läänekaugem tee, mis oleks toonud ning hoidnud sõbralikemaid suhteid Venemaaga. Võib ju
öelda, et valikuid oli ka rohkem, kuid reaalsuses mingeid vahevalikuid vähemalt realiseerunud
ei ole – riigid jäid kas Venemaa rüppe või läksid Venemaaga tülli ning liikusid Euroopa poole
(Kirna, 2013).
3
Eesti puhul on ajalooliselt määrava tähtsusega aasta 1995, mil esitati avaldus Euroopa Liiduga
liitumiseks. See oli selge sõnum, et soovitakse jätkata riigi suunamist Euroopa suunale.