aatomi ehituse uurimisel. Üldse on teadlase panus füüsikateadusesse märkimisväärselt suur. 1918 aastal sõnastas ta uue aatomteooria tarvis väga täntsa prontsiibi, mis näitas, millal on kvantpiirangud olulised ning millal võib piirduda klassikalise füüsikaga. 1923 aastal andis ta seletuse keemiliste elementide perioodilisuse süsteemi iseärasustele. 1927. aastal aga sõnastas Bohr täiendusprintsiibi. Bohr tegi palju ka tuumafüüsika arendamiseks. Nii on tema loodud vahetuuma teooria, samuti on ta heks tuuma tilgamudeli ja ka tuumade lõhestumise teooria loojaks. N. Bohr on valitud 20 riigi teadusete akadeemia liikmeks. Ta osales ka Los Alamose aatomprojektis. Mõtles esimesena võimalikku tuumasantaazi, esitas ta juba enne tuumapommi valmimist 1944 aastal Suurbritannia peaministrile Churchullile ja USA presidendile Rooseveldile ettepaneku seada sisse rahvusvaheline kontroll tuumarelva üle. 1950 a on pärit tema ,,Avalik kiri" ÜRO-le, mis sisaldas rahuprogrammi
eksperimentaalse uurimise eest, 1911.a. doktoritöö metallide elektronteooriast ( I = e n S v ! ). 1912.a.Manchesteri Rutherfordi juurde, kus seletus aatomi kvantiseerimise kohta. 1921.a. loodi Kopenhaagenis teoreetilise füüsika instituut, kus kujunes välja taani füüsikute koolkond, milles töötasid N.B. assistentidena W.Pauli, W.Heisenberg jt. ning stazeerisid E.Schödingen, L.Landau jt. 1922 Nobeli preemia teenete eest aatomi ehituse uurimisel. Temalt tuumafüüsikas vahetuuma teooria, vastavusprintsiip, täiendusprintsiip, tuuma tilgamudel, tuumade lõhestumise teooria.Tema vend Harald, kes oli hea lektor, seletas : " Mina püüan seletada ettekandes seda, millest ma ka varem olen rääkinud, Nils aga seletab alati seda, millest ta hakkab alles hiljem rääkima " . Bohri tagasihodlikkust iseloomustab väljend mõne lootusetult halva tõõ üle sõnstuses " Ma ei kavatse kritiseerida, kuid ma ei suuda mõita, kuidas inimene võib kirjutada sellist jama "
annaabi.ee 
