Eksami vastused
konkureerivalt tahaksid täiendada oma kullavarusid. Kullavarud kontsentreeriti
süstemaatiliselt peamistesse finantskeskustesse (näiteks London): väljaspool keskusi pidid
riigid stabiliseerima oma vahetuskursi ostes ja müües "kulla-ekvivalenti", st. valuutat, mida
sai kullaks vahetada (nagu Inglise nael), kulla enese asemel. See rahandussüsteem püüdis
kombineerida puhast fikseeritud kursside mehhanismi "kulla-vahetusstandardiga".
Kulla-vahetusstandard hakkas toimima aastal 1925, kui Suurbritannia taastas naela kullaks
konverteeritavuse ja lõpetas kulla ekspordi piiramise. Aasta jooksul ühines eksperimendiga ca
40 muud riiki (kas seaduse alusel või faktiliselt).
Kaasaegne hübriidsüsteem- Peale Bretton Woods'i "kohandatav-fikseeritud"
valuutakursside süsteemi kokkukukkumist peeti 1971. aasta detsembris rahvusvaheline
valuutakonverents, et korrastada tähtsamate valuutade vahetuskursse