nad ka kuuluksid meie perre. Ma sooviksin minna aastaks välismaale õppima, kuna ma arvan, et see on kõige põnevam viis õppida ühe riigi kultuuri ja keelt. Kuna kõigil meie peres on aega alati vähe, siis pole me saanud ka eriti reisida ja see oleks ka reisimise suhtes hea kogemus, kuna saaksin sel juhul selle riigiga lähemalt tuttavaks. Veel saaksin ka palju uusi sõpru ja kogemusi juurde. Usun ja loodan, et mu tulevane vahetuspere on väga tore ja sõbralik ja suudaks mind aidata keelega, kui mul abi vaja läheb. Oleks tore ka, kui mu peres oleks mõni minuvanune laps, kellega nt. samas klassis käia ja kellega koos oleks lihtsam õppida. Aga ma olen väga kindel, et mu vahetusaasta tuleb super. Kristiina Moosel.
Võisteldakse nii õppimises, kui ka koristamises. Üheski jaapani koolis pole koristajat, ja mitte sellepärast, et riigil selle jaoks raha poleks, vaid seetõttu, et lapsed on kodus harjutatud enda järelt koristama ja midagi vedelema jätta oleks lausa patt. Jaapanlased on väga tagasihoidlikud ja teistest lugupidavad inimesed. Näiteks ei ole neil kombeks pidada oma sünnipäevi. Kui eelpool mainitud jaapanlasest vahetusõpilased sünnipäev oli otsustas tema eesti vahetuspere seda tähistada. Tema asenudema rääkis, et tüdruk ei osanud külalistega midagi peale hakata ja tundis ennast tähelepanu keskpunktis väga ebamugavalt. Eestlastele tundub kindlasti imelik, et mõnes riigis üldse ei peeta isegi laste sünnipäevi ja arvatakse, et sünnipäeval viisakalt käitumine ei nõua mingisuguseid erilisi oskusi. Kuid nagu eelnevast näitest näha oli, on tähelepanu keskpunktis olememiseks vaja õpetust.