Newton pidas väga tähtsaks raha ostujõu mõõtmist. Seda mõõdeti püsiva vahetuskursiga, mis tulenes iga maa valuuta kullasisaldusest ning millega oldi valmis kulda ostma või müüma. Riikide otsused siduda oma valuutad kullaga tõid kaasa ka omavahel seotud vahetus kursside süsteemi. Rahvusvaluutad muutusid teineteise suhtes konverteeritavaks ehk vahetatavaks. Kullastandard pani aluse rahvusvahelise rahasüsteemi korrastatud arengule. Euroopas kasutati aastatel 1979 kuni 1998 ühtset vahetuskursireziimi, milles osalenud Euroopa riigid fikseerisid oma vahetuskursi teineteise suhtes kõikumispiiriga 2,25% (hiljem kuni 15%). Süsteemi aluseks oli eküü (European Currency Unit ECU), mis kujutas tinglikku valuutaühingut, mille väärtus arvutati nn valuutakorvi põhimõttel ehk Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide valuutade väärtuste kaalutud keskmise põhimõttel. Eküüd kasutati arvestusühikuna rahvusvahelistes arveldustes. Sularahana ei olnud see rahaühik kunagi käibel
· Peamiselt keskpanga omanduses olevad välisvaluuta võlakirjad (keskpanga välisvaluutareserv) Kodumaised varad · Keskpanga nõuded residentsete inimeste ja institutsioonide ees (peamiselt kodumaised valitsuse võlakirjad) · Kohustuste poolel kajastatakse: Krediidiasutuste hoiused keskpangas Sularaha ringluses Steriliseeritud valuutainterventsioon · Juhitud vahetuskursireziimi puhul on rahapoliitika mõjutatud vahetuskursi muutusest · Täielik varade asendatavus ja steriliseeritud interventsiooni ebaefektiivsus Kui keskpank teostab steriliseeritud valuutainterventsiooni, siis koduriigi rahapakkumine jääb muutumatuks · Steriliseeritud interventsiooni mõju mittetäieliku varade asendatavuse korral Välisvarade steriliseeritud ost jätab rahapakkumise muutumatuks, kuid suurendab riskiga
annaabi.ee 
