V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
nii et talvel, kui lund sajab, tuleb seda pühkida. Aga eks katused olegi ehitatud selleks, et
neid pühkida. Mis puutub otstarbesse, millest äsja kõnelesime, siis täidab ta seda oivaliselt.
Prantsusmaal on ta börs, Kreekas oleks ta olnud tempel. Arhitektil on tõesti vaeva olnud
kella numbrilaua peitmisega, sest muidu oleks see fassaadi ilusate joonte puhtust rikkunud;
see-eest ümbritseb aga hoonet sammaskäik, mille all suurtel usupühadel maaklerite ja
vahetusagentide äri võib suurepäraselt õitseda.
Need kõik on muidugi väga uhked monumendid. Neile võib lisada veel hulk ilusaid,
lõbusaid ja mitmekesiseid tänavaid, nagu Rivoli tänav, ja pole kahtlust, kui Pariisi vaadata
ülalt õhulaevalt, siis pakuks ta silmale sedasama joonte küllust, detailide rikkust,
väljavaadete mitmekesisust, suurejoonelisust lihtsuses ja ootamatust ilus mis malelaudki.
Kui tore teile tänapäeva Pariis ka ei paistaks, katsuge siiski mõttes tagasi minna