Sellistes lahustes on seep nii dissotseerumata süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kusjuures üks nendest on jaotatud teises väikesteks tilkadeks. Üks molekulide (RCOOMe), ioonide (RCOO-, Me+), vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed; vabadispersed: puuduvad kui K+. VahetusA- Kui adsorbendi pinnale on juba mingi elektrolüüt vedelik peab olema polaarne ja teine mittepolaarne. Tavaliselt on hüdrolüüsiproduktide (RCOOAMeOH) ja suurte agregaatide disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud adsorbeerunud, siis selle adsorbendi kokkupuutel teise üheks vedelikuks vesi (polaarne vedelik) ja teiseks on vähepolaarne (xRCOOMe yRCOOH zRCOOH-Me+) kujul. Molekulide, ioonide,
Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I-ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. VahetusA- Kui adsorbendi pinnale on juba mingi elektrolüüt adsorbeerunud, siis selle adsorbendi kokkupuutel teise elektrolüüdiga võib toimuda vahetusadsorptsioon. Selle käigus võetakse lahusest ühte liiki ioone ja antakse tagasi teist liiki ioone. Jaotatakse happelisteks(vahetavad atioone) ja aluselisteks(anioone). VA on üldiselt pööratav, VA on aeglasem kui molekulaarne A; VA käigus võib muutuda lahuse pH (kui vahetusse läheb H ja OH- ioon). Esineb kõikjal
annaabi.ee 
