teismelistega jamamist, just sellises igas kus on enamustel puberteet. Usun , et minu närvid lihtsalt ei peaks sellel kohal vastu. Kui ma oleksin koolidirektor, muudatks ma vist päris palju reegleid. Esiteks , laseks koolikokkadel teha koolis rämpstoitu, koduseid tõid ma ei annaks üldse vaid laseks teha sellise õppekava, et kõik vajalik saaks tunnis selgeks. Oma kooli ma kujundaksin ma väga stiilselt: Laseks igale poole panna diivaneid ja tugitoole, telekaid, arvuteid ja muid vahetunniks veetmise asju. Õpetajateks võtaksin ainult noori ja leebeid õpetajaid, kuna see oleks juba üks põhjus tänu millele lapsed käiks rohkem koolis. Kui oleks võimalik annaksin igale lapse tublisti kooliskäimise eest kuus umbes 300-500 kr. Okei , saan aru , et minu koolireeglid oleks lamedad ja liiga leebed aga püüaksin ikkagi nii, et lapsed ei muutuks laisaks ning kooli maine oleks ikka tipus. Püüaksin just lastele suruda rohkem
loomulikult keretäis (säuhh! ai!). Ma sain seda tunda hulga kordi. Kõige hullemate süüdlaste Õpetaja seostab tagajärje käitumisega: „Kui sa otsustad jätta endast sellise segaduse, pead sa jaoks oli meil 1960ndatel isegi „avalik piitsutamine“ kooli laval. vahetunniks siia jääma ja...“; „Kui töö ei saa praegu valmis, siis...“; „Kui ülesanne on vaja esitada Ma asetasin pealkirjas sõna karistus sulgudesse (lisades küsimärgi), sest ma tahtsin küsitavaks tähtajaks... siis...“; „Kui sa jätkuvalt teiste tööd takistad, siis sa pead teistest eemal töötama...“. muuta kergekäelisuse, millega me seda sõna kasutame. See, kas me kasutame sõna „karistus“ või „tagajärjed“, ei pruugi lapsele palju tähendada
annaabi.ee 
