Adamson-Eric
millist mõtet rõhutas ka vastav natüürmort laia maastiku vasakus nurgas. Just antud võte aitas tõsta
antud maali kõrgemale ja sabloonilisest isamaalikust püüdlikkusest; tema paralleeliks oli vaade
Harjumäele ja Niguliste kirikule kunstniku autoportreega all vasakus nurgas. Sellel ajal näis ta oma
äsjasest värvide analüüsimisest vikerkaarekildudeks ja piinlikust tasakaalustamisest edasi minevat
ja lähenevat lihtsamale, vahetumale esemete edasiandmisele värvis (,,Leib ja kala"). Kui taheti aga
üldse tungida maali probleemidesse, siis vaadati lagedatest looduslikest üldvärvidest ülesaamist
tema ,,Leetse rannas" või ,,Mari Raamoti portrees".
Aastal 1955 tabas Adamson-Ericut parempoolne halvatus. Peale seda kunstniku parem
käsi ei suutnud pintslit hoida, siis hakkas ta maalima vasaku käega. Kõik Adamson-Ericu
hilisperioodi maalid on teostatud vasaku käega. Aastal 1964 alustas uue loominguliigiga-