Eesti uusima aja ajalugu
Oluline enamluse seisukohalt selle poolest, et pärast neid kahte
läbikukkumist - Tallinnas ja nüüd veebr mäss Saaremaal - pärast seda võtsid enamlased oma tegemiskavast igasugused avalikud
tegutsemiskavad maha, nüüdsest keskenduti kihutustööle. 25. aprillil Ruhja katastroof ja teine juulis keskpaigas Tartu
tagavarapataljonis toimunud vastuhakk ohvitseridele. Ohtlikum oli eestlastele enamlaste kihutustöö Tallinna tööstustööliste hulgas
- toimusid vahetpidamatud streigid. Juriidiliselt oli tegemist majanduslike streikidega, samas kõikidele asjaosalistele oli selge, et
selle taga on selgelt poliitiline kihutustöö. Samas oli äärmiselt keeruline nende streikide vastu rangemaid meetmeid rakendada,
sest Eestis oli tegemist demokraatiaga ja tegelikult oli streikide korraldamise taga Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu, mis oli
ametlik organisatsioon. Selles kesknõukogus pääsesid järk-järgult üha enam võimule enamlased, 1919
annaabi.ee 
