Karl Ristikivi elulugu ja looming
pereelu. Enne oma surma nentib Juulius: “/.../ Me peame enne ülesse harima oma nurmed ja niidud,
ja alles siis võime mõtelda rohtaiale. Kardan, et mina ei ole sellest õppust võtnud ja terve elu
rohtaeda harinud. Muidugi kõik inimesed ei saa seda, kõik ei ole nii õnnelikud, et nad oleksid võinud
kõik oma maa rohtaiaks muuta, kõik päevad pühapäevadeks teha /.../”
Peale Tallinna triloogia on Ristikivi kirjutanud palju romaane, mitu triloogiat ning
vaheteoseid. Märkimist väärivad “Imede saar”, sümboolikast tihe “Hingede öö”, diloogia “Kõik mis
kunagi oli” ja “Ei juhtunud midagi”.
Karl Ristikivi leiti 1977. aastal surnuna oma korteris Stockholmis, tõenäoline surmapäev
arstide poolt määratud.