sub- ja koordinatsiooniteooria, samuti normativistlik teooria), milledest probleemi lõplikul lahendamisel ei saa minna mööda". Ligikaudu viiskümmend aastat hiljem märgib Saksa õigusteadlane Hartmut Maurer, et era- ja avaliku õiguse piiritlemine on vaieldav ning kahtlane. Seega ei ole õigusteadlased kuni käesoleva ajani leidnud sellele probleemile ühest lahendust. Vaatamata teoreetilistele raskustele piiritleda nimetatud õiguse valdkondi, on sellisel vaheteol kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga riikides suur tähtsus. Veel enam, selline eristamine on vastavate riikide õiguskordade aluseks. Nõukogude õigussüsteem ei tunnistanud ega teinud vahet era- ja avaliku õiguse vahel. Taasiseseisvunud Eesti veel loomisjärgus õiguskorra aluseks on samuti era- ja avaliku õiguse eristamine. Näiteks tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel
sub- ja koordinatsiooniteooria, samuti normativistlik teooria), milledest probleemi lõplikul lahendamisel ei saa minna mööda". Ligikaudu viiskümmend aastat hiljem märgib Saksa õigusteadlane Hartmut Maurer, et era- ja avaliku õiguse piiritlemine on vaieldav ning kahtlane. Seega ei ole õigusteadlased kuni käesoleva ajani leidnud sellele probleemile ühest lahendust. Vaatamata teoreetilistele raskustele piiritleda nimetatud õiguse valdkondi, on sellisel vaheteol kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga riikides suur tähtsus. Veel enam, selline eristamine on vastavate riikide õiguskordade aluseks. Nõukogude õigussüsteem ei tunnistanud ega teinud vahet era- ja avaliku õiguse vahel. Taasiseseisvunud Eesti veel loomisjärgus õiguskorra aluseks on samuti era- ja avaliku õiguse eristamine. Näiteks tsiviilseadustiku üldosa seadus teeb vahet eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahel
annaabi.ee 
