Suhted N-Venemaaga halvad. Lääneriikides ei vajatud Eesti tööstustooteid. Baltiriikide ja Soomega kaubavahetus väike, kuna Maj. Probleemid olid samad. Baltiriigid olid konkurendid omavahel. --------Tartu rahuga sai Eesti Venemaalt 15 miljonit kuldrubla 1923 a. Majanduskriisini kestis tööstuse arendamine RAHANDUS: 1919- väljandati eesti mark, see oli ebastabiilne ja polnud vabalt vahetatav, kestis kuni 1929 aastani 1928- RAHAREFORM Eesti kroon seoti Rootsi krooniga Muutus vabalt vahetatavaks ------Suurettevõttes hakkasid tootma tarbekaupu. Algas põllumajanduslik orientatsioon. Välisturg nõudis põllumajandus saadusi. Inglismaa Väljavedu: peekon ja või Sissevedu: tööstustooted MAAREFORM mõistae maad riigistati. Maad anti tasuta, eelkõige Vabadussõjas võidelnutele. 55 000 asunikutalu. Sellega saavutati maarahva toestus EV-s. Põhiline osa ekspordist andsid suurtalud. Kujunes toiduainetetööstus.
rohkem tuntud füüsikuna, kuid kes hakkas juba 18. sajandi alguses raha vahetatavust väljendama sellega ostetava väärismetalli kogusega. Newton pidas väga tähtsaks raha ostujõu mõõtmist. Seda mõõdeti püsiva vahetuskursiga, mis tulenes iga maa valuuta kullasisaldusest ning millega oldi valmis kulda ostma või müüma. Riikide otsused siduda oma valuutad kullaga tõid kaasa ka omavahel seotud vahetus kursside süsteemi. Rahvusvaluutad muutusid teineteise suhtes konverteeritavaks ehk vahetatavaks. Kullastandard pani aluse rahvusvahelise rahasüsteemi korrastatud arengule. Euroopas kasutati aastatel 1979 kuni 1998 ühtset vahetuskursireziimi, milles osalenud Euroopa riigid fikseerisid oma vahetuskursi teineteise suhtes kõikumispiiriga 2,25% (hiljem kuni 15%). Süsteemi aluseks oli eküü (European Currency Unit ECU), mis kujutas tinglikku valuutaühingut, mille väärtus arvutati nn valuutakorvi põhimõttel ehk Euroopa
Hääletamisõiguse ärakaotamine: o võib ära võtta, kui liikmemaks on tasumata; tuntuim näide on NSVL, kes oli vastu Kongo operatsioonile ja jättis liikmemaksu tasumata Väljaheitmine on kõige range meetod, mis on olemas – taheti seda LAVi puhul teha, kuid Julgeolekunõukogus olid UK, Pr ja USA vastu. Riik ise peatab oma tegevuse – 1960ndatel Indoneesia, kellele ei meeldinud, et Malaisia sai Julgeolekunõukogu vahetatavaks liikmeks; korraks peatas ka NL, aga seda Julgeolekunõukogus Lisaks liikmetele on olemas ka vaatlejad ÜRO-s; neid võib jagada mitmesse kategooriasse: o riigid, kes on vaatlejad – Vatikan, Palestiina. Kõige pikemat aega on selles staatuses olnud Lõuna-Korea (pea 40 aastat, 1953-1991). Põhja-Korea ei tahtnud kogu aeg ise ÜRO-ga mingit tegemist teha, sai vaatlejariigi staatus 1973. aastal
annaabi.ee 
