Eesti XIX saj
kästi kodumaale tagasi pöörduda. 1840. aastast muutus kartuli kasvatamine tavaliseks. Sagedased
näljahädad lõppesid. Lõuna-Eestis hakati laialdaselt kasvatama lina.
Usuvahetusliikumine
Hakati massiliselt astuma vene õigeusku. Talupojad arvasid, et sellega saavad nad maad, teoorjusest
vabaks ning muid hüvesid. Usuvahetajatele kehtestati "järelemõtlemisaeg". Kolme aasta jooksul astus
vene õigeusku üle 60 000 eestlase. Enamiks vahetanutest kuulus vaesema rahva hulka. Kui lõpuks
veenduti, et maad ei saa, oli pettumus suur ning sooveti luteri usku tagasi võtta.
§32. Uuendused Eesti ühiskonnas XIX sajandi keskpaigas
Uued talurahvaseadused
Majanduslikud raskused sundisid aadelkonda talurahvaküsimust uuesti üle vaatama. Hamilkar v
Fölkersahmi toetajad nägid lahendust üleminekus kapitalistlikule majandamisele. 1849. aastal
avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas ümber mõisa-ja talumajanduse