Ambroosiuse laul
lauludele paroodilist hõngu. Teiseks folkloriseerumise tunnuseks on selle nihkumine
ringmängulaulude hulka. Ringmängulaulud olid möödunud sajandi lõpul ja käesoleva sajandi
algul eestlaste hulgas väga populaarsed ja kuulusid iseenesest mõistetavalt iga tantsuõhtu
juurde. Ringmänge mängiti siis, kui pillimees (või pillimehed) mängimisest puhkasid ja ka
rahva hulka tulid. Eks sidunud ühiselt lauldavad ja kiiret partnerivahetust võimaldavad
vahetantsud pidulisi omavahel paremini, aidanud noortel paremini kontaktigi saada. Paljud
algselt n-ö harilike lauludena tuntuks saanud laulud kujundati vahelaulude lisandamisega
ringmängulauludeks. Piirkonniti kujunesid välja omad lemmikud, selekteerusid viisid, mida
selles funktsioonis eelistati.
Laulu rännak mööda Eestimaad ja läbi aja algas niisiis 1860. aastate jõulude ajal.
Peatselt ületas laul oma sünnikoha piirid, saades suulise leviku, laulukladede ja trükitud
annaabi.ee 
