Eesti rahvamuusika
usundilised kujutelmad. See kihistus on tekkinud oletatavasti 12. sajandi lõpust ning laialdasemalt levinud 14. sajandi lõpust.
· Uuemad laulumängud on tantsulise liikumisega mängud arvatavasti 16.17. sajandist. Laulud on enamasti
siirdevormilised, vähesel määral leidub ka uuemaid regilaule.
· Ringmängude põhitunnus on ringis liikumine laulu saatel, sellega seostub tavaliselt mingi loo etendamine või vahetants ringi keskel.
Laulud on siirdevormilised või lõppriimilised.
Vanemad teated eesti rahvamängudest on pärit 17. sajandi lõpust. Tolleaegsetes kirjutistes kõneldakse Lääne-Eesti mängutubadest, mida
peeti laupäevaõhtuti taludes ja kõrtsides. Noored poisid ja tüdrukud tulnud kokku, söönud, joonud, mänginud ja tantsinud torupilli saatel.
Ettekäändel, et seejuures toimuvat ebamoraalseid "ulakusi" ja ebajumalateenimist (õlgedest Metsiku tegemist), keelas Rootsi riigi- ja
annaabi.ee 
