Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused
keeles.Eestis on sellest raamatust säilinud ainult üks eksemplar, mida hoitakse Eesti
Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus. Hinnatakse H. Stahli omast mitmes osas
paremaks. Lisaks vokatiivist loobumisele on kiitust pälvinud heebreamõjuline
tähelepanek, et eesti keeles on kaks päriskäänet nominatiiv ja rektiiv, kusjuures
viimasest saab moodustada kõik ülejäänud
Olles H. Stahlist põhjalikum,tutvustab J. Gutslaff näiteks grammatiliste morfeemide
vahetamisegauute vormide moodustamist
1660 Heinrich Göseken: Manuductio ad Linguam Oesthonicam (P-E)
(Sissejuhatus eesti keelde) Eelmistest märksa lühem morfoloogiaosa põhineb suures
osas H. Stahli eeskujul. Muutis keerulisemaks passiivi vormid.
1693 Johann Hornung: Grammatica Esthonica (P-E) (Eesti grammatika) võttis
kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused.
See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina.