Tarbimissotsioloogia
(1974): mobiilne privatisatsioon läbi televisiooni ja teiste tarbimisviiside abil
saavutatakse võimalus olla ükskõik kunas ükskõik kus või millal (elsewhere and
elsewhen). Televisioon on hariduse andjana tähtis - kinnitab inimese ,,vabadust". Lisaks
sellele ka akadeemiline haridus, mis kinnitab demokraatiat - võim on sinu käes.
AGA: kas tegelikult ühiskond on nii selgelt jaotunud? Kas saab kultuurilist kapitali
vahetadad majandusliku vastu? Featherstone'il ei ole eriti palju uurimusi ehk alust
selliseid järeldusi teha. Ta võtab Bourdieu teooriat üsna lihtsalt üle Inglise konteksti.
Ühelt poolt: neohõimud (Maffesoli). Liigud kuhu tahad. Teiselt poolt: vanad
struktureerivad mõjud. Liigud sinna, kuhu su raha sind juhatab.
Savage (1992) uuris, kuidas inglased saavad mobiliseerida kolme sorti vara:
organisatsioonilist, omandit ja kultuurilist.
JOONIS erinevatest tarbimisobjektidest.