jahutamiseks. Selliseid energiat vahendavaid süsteeme nimetatakse soojustagastiteks. Soojustagasti põhikomponendiks on soojusvaheti. Soojustagastid jagatakse regeneratiivseteks ja rekuperatiivseteks. Neist esimese korral energia akumuleeritakse tsükliliselt soojustagastisse ja tas muutub küllaltki lühikeste ajavahemike järel soojuslevi suund. Tüüpiliseks regeneratiivseks seadmeks on rootortagasti. Rekuperatiivses, milledeks on näiteks plaat või vahesoojuskandjaga tagasti, soojuslevi suund ei muutu, va. suvel jahutusreziimile ülemikul. Soojustagasti hetkeline ja aastane kasutegur Soojustagasti hetkeline kasutegur võrdub suhtega, mille lugejas on sissepuhke õhu mingi parameetri muut soojustagstis (SPpt-SPet) ja nimetajas sama parameetri vahe väljatõmbe õhus enne tagastit ja sissepuhke õhus enne tagastit (VTet-SPet). SPpt sissepuhke õhu parameeter peale tagastit SPet sissepuhke õhu parameeter enne tagastit
sulatusele. Maaküttega võrreldes on saadav temperatuur oluliselt kõrgem väikseme tarbimisega perioodil. Suvine kasutegus ületab maakütte kasutegurit pea poolteist korda. Lähiajal on plaanis meil võtta kasutusele kõrgema aurustumistemperatuuriga soojuspumbad, mis võimaldavad suvist kasutegurit veelgi tõsta. Õhk-vesi-soojuspumpadega kaasaskäiv välisseadmete müra reostab keskonda ning maaküttega on kaevetüüdega kaasnev kõrge soetusmaksumus. Heitõhu soojust saab koguda kas vahesoojuskandjaga või otse külmaagendile. Kuna hoolduse ja keskkonna riski/kasu tõttu on külmaagendi kasutamine suurtes kogustes perspektiivitu, kasutatakse vahesoojuskandjat. Vahesoojuskandjaks on antifriisi vesilahus, mis võimaldab parema töökindluse võimalike elektrikatkestuste korral. (pilt soojustusest) Varpo Grupp OÜ on vahesoojuskandja torustike ehitamisel kasutanud erinevaid lahendusi ning jälginud nende soojakadu ja müra levikut. Oleme välja töötanud
annaabi.ee 
