Veokulude vähendamiseks piirdutakse mõnikord kahe prügikasti või kotiga: üks prügile ning teine teisele toormele, mis sorteerimiskeskuses lahku sorditakse. Pügikonteinerid: on mitmes suuruses: 120- 1100 liitriseid metallist või plastist rataskonteinereid ning metallist suurkonteinereid (1,5- 4,5 m3). Liiga suurt konteinerit on kulukas pidada, väike võib aga hakata üle ajama. Metallist suurkonteinereid saab kasutada mitmeti: neisse võib koguda nii olmejäätmeid kui ka ehitusprahti. Vaheseinete abil võib moodustada lihtsa keskuse mitut liiki materjali kogumiseks. Korruselamu olmejäätmekonteiner ei tohi olla nii suur, et jäätmed jõuaksid roiskuma hakata. Olmejäätmekonteineril on kaas peal, suurjäätmekonteineritel (8-20 (35) m3) kaant ei ole. Vedamise ajal kaetakse lahtine konteiner võrguga. Väärtuslikke või ohtlikke jäätmeid kogutakse tugevdatud kerega ning enamjaolt lukustatavatesse erikonteineritesse. Konfidentsiaalset teavet
prügile ning teine teisele toormele, mis sorteerimiskeskuses lahku sorditakse. Pügikonteinerid: on mitmes suuruses: 120- 1100 liitriseid metallist või plastist rataskonteinereid ning metallist suurkonteinereid (1,5- 4,5 m3). Liiga suurt konteinerit on kulukas pidada, väike võib aga hakata üle ajama. Metallist suurkonteinereid saab kasutada mitmeti: neisse võib koguda nii olmejäätmeid kui ka ehitusprahti. Vaheseinete abil võib moodustada lihtsa keskuse mitut liiki materjali kogumiseks. Korruselamu olmejäätmekonteiner ei tohi olla nii suur, et jäätmed jõuaksid roiskuma hakata. Olmejäätmekonteineril on kaas peal, suurjäätmekonteineritel (8-20 (35) m3) kaant ei ole. Vedamise ajal kaetakse lahtine konteiner võrguga. Väärtuslikke või ohtlikke jäätmeid kogutakse tugevdatud kerega ning enamjaolt lukustatavatesse erikonteineritesse. Konfidentsiaalset teavet
annaabi.ee 
