Artur Sandmani lugu
Alguses
üpriski lilleline ja uudishimu pakkuv teema, et rännata maailmas, mis on täis enese
kujutlusvõime tekitatud kujutisi ja keskkonda võib osutuda aga hoopiski millekski
hirmsamaks. Romaanis on Sandmani kujutletav maailm küll ilus ja üsnagi rahulik, kuid
reaalselt on selliste asjadega tegelemine üsnagi ohtlik ning tagajärjed võivad olla vägagi
hullud. Küll aga enesekindlust ja kainet mõistust säilitades ning ,,hea õnne korral" võib see
olla väga värskendav vaheseik argielule. Sellepärast ehk raamatutegelane seda niivõrd
naudibki.
Kuna mulle selline teema sobib, siis meeldis mulle ka Heinsaare loodud maailm võimalikult
sürreaalne. Ma imetlen seda, kui inimene suudab oma mõistuse ja kujutlusvõime viia nii
kaugele, et see tundub üleliia kosmilinegi. Raamatut lugedes hakkas mu endagi mõte lendama
ning saadud ettekujutuse najal oleksin ilmselt võimeline nii mitugi kummalist ja efektset pilti
valmis joonistama.