Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente. · Isotoobid: · Füüsikalised omadused: lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, vees suhteliselt vähelahustuv, keemistemperatuur -183°C. · Keemilised omadused: keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana (v.a fluori suhtes), moodustades enamasti ühendeid oksüdatsiooniastmes II. Molekulaarne hapnik pole väga aktiivne, kuid kuumutamisel muutub aktiivsemaks. Atomaarne hapnik ehk monohapnik (võib tekkida vahesaadustena reaktsioonides, kus eraldub hapnik) on palju tugevam oksüdeeruja kui dihapnik. Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiirelt hapniku molekulideks. Hapniku aatom võib liituda ka hapniku molekuliga moodustades trihapniku. Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas. Ta on ebapüsiv ja laguneb kergesti, eraldades atomaarset hapnikku. Seetõttu on osoon väga tugev oksüdeeruja. Või kasutada joogivee
Antratseen leiab kasutust värvide valmistamisel, plastiku valmistamisel, stsintsillatsiooniloenduri kristallides, orgaaniliste pooljuhtide uuringutel. Atsenaftüleeni kasutatakse näiteks värvide valmistamisel, farmaatsiatoodete ja plastiku valmistamisel ning seda kasutatakse ka insektsiidi ja fungitsiidina. Fluoreeni kasutusalaks on värvainete valmistamine ning fluoreeni kasutatakse ka mõningate keemiliste protsesside vahesaadustena. Fenantreeni kasutatakse värvide tootmisel ja lõhkeainete valmistamisel. Kasutamine/levik Eestis Kõige suurem PAH-ide sattumine keskkonda Eestis toimub Ida-Virumaal, kuna seal kaevandatakse pälevkivi ja töödeldakse seda, et saada elektrienergiat. Mõõtmised näitavad, et nende süsivesinike sisaldus õhus on väga tugevasti (80 90% tasemel) korrelatsioonis tahmasisalduvusega. Grafiitne süsinik neelab rohkem valgust kui kõik teised ained ja seetõttu
annaabi.ee 
