Juuni lõpuks jõuti Riia-lähedaste järvedeni, kuhu olid sakslased pannud märkimisväärsed jõud. Eestlased nõrgendasid sakslaste kaitset ja hõivasid Väina jõe suudme (Johan Pitka juhitud eesti merevägi) kindel oli, et sakslased Riiat hoida ei suuda ja eestlased alustasid sisse marssimist baltisaksluse hälli Antandi esindajate nõudmisel võttis Eesti väejuhatus vastu sakslaste vaherahuettepaneku, sõlmitigi vaherahu 3. juulil allkirjastati lepe, mille kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt Saksamaale. Riiga naasis Ulmanise valitsus Landeswehri sõda oli eestlaste jaoks meeliülendav saavutus. Eestlased ei pidanud enam sakslastele alt üles vaatama ja said selja sirgu ajada. Landeswehri sõja hind oli eestlastele 251 langenut ja 1041 haavatut. 40 peatükk Vabadussõja lõpp ja Tartu rahu 1919-1920 Küsimus võimalikust Rahust
suudme. Selle operatsiooniga sai hakkama admiral Johan Pitka juhitud Eesti merevägi, kes sõitis jõesuusse sisse ja sundis kahuritulega vaikima Riiat merelt katnud suurtükipatareid. Oli selge, et sakslased Riiat enda käes hoida ei suuda ja Eesti sõdurid valmistusid ülimaks triumfiks sissemarsiks baltisaksluse hälli. Paraku seda neile ei antud. Sõjameeste suurimaks meelehärmiks võttis Eesti väejuhatus Antandi esindajate nõudmisel vastu sakslaste vaherahuettepaneku ja Landeswehri sõda oligi läbi. Antanti kimbutas hirm, et eestlased muutuvad Lätis juba liiga tugevaks ja et sõjategevusele enamlusevastase rinde tagalas ei tulegi lõppu. 3. juulil Strazde koolimajas allkirjastatud leppe kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt Saksamaale. Riiga naasis Ulmanise valitsus. Landeswehri sõda oli eestlastele meeliülendav kogemus, mis väärib tähelepanu ka sõjalises mõttes, sest vastaste
annaabi.ee 
