Meritäht
Oma järglasi kaasas kandvate meritähtede
viljakus on võrreldamatult väiksem. Meritähtedel, kes noorloomi keha allküljel suu juures
kannavad, on arenevate loodete arv harilikult alla 200 ja mõnikord harva kuni 1000. Noorte
meritähtede arv, kes arenevad seljal või spetsiaalsetes haudekambrites, aga ei ületa mõndakümmet.
Mõni meritäht võib sugulise sigimise kõrval sigida ka mittesugulisel, ketta jagunemisel kaheks
osaks. Pooldumisjoon kulgeb harilikult kindlas suunas läbi vaheraadiuste, nii et pooldumise
tagajärjel tekkinud kummagi osa kiired jäävad vigastamata. Mõlemad meritähe osad hakkavad
iseseisvalt elama ja neil taastuvad puuduvad kiired ja kettaalad. Niisugust tüüpi pooldumist
täheldatakse mitmel meritähtlaste sugukonna liigil, kes kuuluvad haareltäheliste seltsi (harilikult
neil kellel on üle viie kiire), samuti ka mõnel sugukonna liigil ogatäheliste seltsist, näiteks
Austraalia troopilistes vetes levinud meritähtedel perekonnast (joonis. B)