50 51 1 PDF created with pdfFactory Pro trial version www.pdffactory.com 13.09.2011 Vahepunktidele kõrguste leidmine Ülesanne · Vahepunktide kõrgused arvutatakse · Arvutada punkti B kõrgus kõrguskasvu instrumendi horisondi meetodil. meetodil ja vahepunktide 1 ja 2 kõrgused · Tagasivaate reeperi kõrgusele liita sellelt instrumendi horisondi meetodil. punktilt tehtud tagasivaate latilugem.
Sel juhul nivelleeritakse mõned ruudustiku tipud sidepunkidena, ülejäänud aga vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik, sest siis on kontrolli võimalus. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid ja seejärel vahepunktid. Sidepunktidele tehakse lugemid sellises järjekorras nagu oli kirjeldatud tööde tegemise korras ja kasutada võib nii ühe- kui ka kaheküljelisi latte. Kui kasutatakse üheküljelisi latte, siis tuleb lugemid vahepunktidele teha instrumendi teise horisondi juures. Kaheküljeliste lattide korral tehakse vahevaated ainult musta külje järgi. Kui jaamas on lugemid tehtud tuleb teha kontroll-lugem eesmisele sidepunktile. Kontroll-lugem ei tohi erineda töö algul saadud lugemist üle 2 mm. Suurem erinevus viitab sellele, et instrument on paigast nihkunud ja sel juhul tuleb töö uuesti teha. Analoogiliselt kordub töö järgmistes jaamades, kusjuures eelmise jaama edasivaatepunkt
Sel juhul nivelleeritakse mõned ruudustiku tipud sidepunkidena, ülejäänud aga vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik, sest siis on kontrolli võimalus. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid ja seejärel vahepunktid. Sidepunktidele tehakse lugemid sellises järjekorras nagu oli kirjeldatud tööde tegemise korras ja kasutada võib nii ühe- kui ka kaheküljelisi latte. Kui kasutatakse üheküljelisi latte, siis tuleb lugemid vahepunktidele teha instrumendi teise horisondi juures. Kaheküljeliste lattide korral tehakse vahevaated ainult musta külje järgi. Kui jaamas on lugemid tehtud tuleb teha kontroll-lugem eesmisele sidepunktile. Kontroll-lugem ei tohi erineda töö algul saadud lugemist üle 2 mm. Suurem erinevus viitab sellele, et instrument on paigast nihkunud ja sel juhul tuleb töö uuesti teha. Analoogiliselt kordub töö järgmistes jaamades, kusjuures eelmise jaama edasivaatepunkt
4.6 punkt 3). Punktis 3 jääb projektkõrgus allapoole maapinda ja selles punktis lüüakse maavai maasse nii, et ta ulatuks 0,2 kuni 0,3 m pinnasest välja. Numbrivaial on kirjas -50 cm, st projektikõrgus on maavaiast 50 cm allpool. Vahepunktide asetamiseks seatakse pikksilma viseerimistelg paralleelseks kaldjoonega. Selleks kallutatakse pikksilma tõste- või elevatsioonikruvist, kuni lattidest punktides A ja D saadakse lugem a, s.o instrumendi kõrgus. Seejärel asetatakse latt vahepunktidele 1 ja 2. Vaiad lüüakse nii sügavale, et latil oleks intrumendi kõrgusega võrdne lugem. Projektjoone kõrguste märkimisel teodoliidiga tuleb teodoliit paigaldada märgitava joone otspunkti. Joonisel 4.8 on selleks punkt A. Mõõdetakse instrumendi kõrgus. Ülesanne on märkida +5,5 kaldega joon AB. Teodoliidiga märkimisel tuleb kalde suurus väljendada kaldenurga kaudu, st : Enne märkimist määratakse vertikaalringi nulliasend ja arvutatakse märgitav lugem. Antud näites
annaabi.ee 
