Hoidudaseejuures prismade pindu käega või mõne kõva esemega puutumast, sest flintklaas on pehme ja kriimustub kergesti. 4. Kanda prisma P2 (P1) diagonaaltahule ühtlase kihina 2-3 tilka uuritavat vedelikku. 5. Sulgeda prismadehoidja ja seada valgusti 1 (joonis 49) nii, et prismasse P 1 tungiks võimalikult rohkem valgust. 6. Teravustada pikksilma niitrist okulaari 8 abil. 7. Pöörates pikksilma vastavast hoovast, leida pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahepiir. Kontrollige, et vaateväljas oleks tõeline üleminekupiir, mitte aga mõne eseme serva kujutis. 8. Reguleerida kompensaatori pööramisega pikksilma vaatevälja ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahepiir teravaks ja värvituks. Lugeda kompensaatori skaalalt näit Z. 9. Seada pikksilma pöörates valgustatud ja valgustamata osa vahepiir täpselt pikksilma niitristi kohale ning lugeda vastavalt skaalalt (vahepiiri kohalt) murdumisnäitaja nD väärtus. 10
Hoidudaseejuures prismade pindu käega või mõne kõva esemega puutumast, sest flintklaas on pehme ja kriimustub kergesti. 4. Kanda prisma P2 (P1) diagonaaltahule ühtlase kihina 2-3 tilka uuritavat vedelikku. 5. Sulgeda prismadehoidja ja seada valgusti 1 (joonis 49) nii, et prismasse P 1 tungiks võimalikult rohkem valgust. 6. Teravustada pikksilma niitrist okulaari 8 abil. 7. Pöörates pikksilma vastavast hoovast, leida pikksilma vaateväljas valgustatud ja valgustamata osa vahepiir. Kontrollige, et vaateväljas oleks tõeline üleminekupiir, mitte aga mõne eseme serva kujutis. 8. Reguleerida kompensaatori pööramisega pikksilma vaatevälja ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahepiir teravaks ja värvituks. Lugeda kompensaatori skaalalt näit Z. 9. Seada pikksilma pöörates valgustatud ja valgustamata osa vahepiir täpselt pikksilma niitristi kohale ning lugeda vastavalt skaalalt (vahepiiri kohalt) murdumisnäitaja n D väärtus. 10
Siin muutub mingil määral ka mõistete semantiline sisu, mille uurimiseks on vaja luua ka uus keel. Sama teemat käsitleb 1971 "Teoselt tekstile" ja 1973 "Teksti analüüs". "Semioloogia alused" ilmus 1965 aastal ja on Barthes'i selle perioodi peateoseid. Semioloogia on ainult lingvistika üks osa, mille eesmärk on uurida keele tähendusüksusi kõige laiemas mõttes. Barthes kirjeldab nende tähendusüksuste iseloomulikke jooni : keel-kõne -- nende vahepiir on ähmane. Vajalik on sellele vahepealsusele leida uus termin, mis oleks lähemal kõnele. Selline kõne oleks küll määratletud, kuid mitte nii formaliseeritud kui keel. Nt. mood -- keel, kus pole kõnet; toit -- keeleline süsteem, mis koosneb neljast komponendist : a) piirangud (mida ei tohi süüa), b) tähenduslike opositsioonide kogum (magus-soolane jne), c) ühendamise reeglid (mida võib üheaegselt
annaabi.ee 
