Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis
setted kuhjuvad esmajoones jõe põhja, mille tulemusena vool aeglustub. Paisutuse piirkonnas
mattuvad karbid setete alla ning see põhjustab nende hukkumise. 2003. aasta sügisel
kontrolliti koprapaisu lõhkumise järel setete paiknemist ja nende mõju karpidele: karbid olid
mattunud ja setete all surnud ligikaudu poole kilomeetri ulatuses. Esmase hinnangu kohaselt
suri üle 5000 ebapärlikarbi.
Vähemesinevatest ohtudest harilikule ebapärlikarbile võib nimetada tema vaheperemeesliigi,
jõeforelli, arvukuse vähenemise ning ka kõrgete temperatuuride esinemise pikemal perioodil,
mille tulemusena võib veekogu temperatuur tõusta üle 18 °C. Potensiaalseks ohuks on
harilikule ebapärlikarbile ka keskonnamürkide sattumine vette, mis võib viia tasakaalust välja
vee pH (elutegevuseks vajalik pH 6-7).
2.3 Hariliku ebapärlikarbi kaitse
Harilik ebapärlikarp on Eesti looduskaitseseaduse ja Eesti punase raamatu järgi I kategooria