SEMIOOTIKA AJALUGU II
sisu, mille uurimiseks on vaja luua ka uus keel. Sama teemat käsitleb 1971 "Teoselt tekstile" ja 1973
"Teksti analüüs".
"Semioloogia alused" ilmus 1965 aastal ja on Barthes'i selle perioodi peateoseid.
Semioloogia on ainult lingvistika üks osa, mille eesmärk on uurida keele tähendusüksusi kõige
laiemas mõttes. Barthes kirjeldab nende tähendusüksuste iseloomulikke jooni :
keel-kõne -- nende vahepiir on ähmane. Vajalik on sellele vahepealsusele leida uus
termin, mis oleks lähemal kõnele. Selline kõne oleks küll määratletud, kuid mitte nii
formaliseeritud kui keel. Nt. mood -- keel, kus pole kõnet; toit -- keeleline süsteem, mis
koosneb neljast komponendist : a) piirangud (mida ei tohi süüa), b) tähenduslike
opositsioonide kogum (magus-soolane jne), c) ühendamise reeglid (mida võib üheaegselt
süüa; toitude järjekord), d) retoorika (kuidas süüa).
annaabi.ee 
