(magnetseparaatoriga jaotatakse tahke materjal vastavalt materjali magnetilistele omadustele, optiline eraldamine (vastavalt materjali optilistele omadustele transporditakse materjal transportööriga üle valgustatud ala) 2. Tihendamine (prügipressid) – surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. 3. Purustamine ja pressimine – eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. 4. Pakkimine 19. Jäätmete lõpp-käitlemise viisid Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale või pinnasesse matmine, uputamine veekogudesse, s.h. merre, põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse:
edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine) eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt.( sõelumine, setitamine) tihendamine surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. purustamine eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. Pakkimine Nüüdisaegse jäätmehoolduse üks eesmärke on: jäätmete taaskasutamine ringlus Jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmeid teises protsessis ära kasutamine -- jäätmetes nähakse potentsiaalset toorainet ja energiaallikat. Etapid: tekkivate jäätmevoogude analüüs, millega tehakse kindlaks:
edasist käitlemist ja kasutamist. Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine) – eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt.( sõelumine, setitamine) tihendamine – surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. purustamine – eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. Pakkimine Nüüdisaegse jäätmehoolduse üks eesmärke on: jäätmete taaskasutamine ringlus Jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmeid teises protsessis ära kasutamine — jäätmetes nähakse potentsiaalset toorainet ja energiaallikat. Etapid: tekkivate jäätmevoogude analüüs, millega tehakse kindlaks:
Eeltöötlusmeetodid on: sorteerimine (ka sortimine) eesmärgiks on jäätmevoo komponentide eraldamine või üksteisest lahus hoidmine, et soodustada teiste jäätmekäitlusmeetodite kasutamist. Sorteerimisjaamades: käsitsi või mehaaniliselt. ( sõelumine, setitamine) tihendamine surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. purustamine eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks sobivaks materjaliks. pakkimine Nüüdisaegse jäätmehoolduse üks eesmärke on: jäätmete taaskasutamine ringlus Jäätmete taaskasutamise eesmärgiks on ühes protsessis tekkinud jäätmeid teises protsessis ära kasutamine -- jäätmetes nähakse potentsiaalset toorainet ja energiaallikat. Etapid: tekkivate jäätmevoogude analüüs, millega tehakse kindlaks:
ühetaoliseks, masinkäitluseks või loppladestuseks (näiteks jäätmete põletamiseks) sobivaks materjaliks. Sorteeritud jäätmeid võib vajaduse korral lõigata peenemaks, selleks kasutatakse giljotiine. Seda tehakse näiteks paberi, papi, plastmassi ja rehvide töötlemisel. Tihendamisel (prügipressid) surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealselladustamisel. Sorteerimisjaamades saab eeltoodud eeltöötlemise tehnoloogiaid omavahel kombineerida, mis võimaldab jäätmevoost automatiseeritult eraldada metallid, klaasi, põleva fraktsiooni, jms. 18. Jäätmete lõppkäitlemise viisid Jäätmete lõpp-käitlemisel on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid meetodeid: ladestamine maapinnale või pinnasesse matmine, uputamine veekogudesse, s.h. merre, põletamine, jms. Kaasaegseid jäätmete