) 9) Transformatsioon Toimub Ei toimu Sugurakkude eripärad Haploidse kromosoomistikuga Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe (keharakus 1/10; munarakud 1/100; sperm 1/1) Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised Kõrgelt diferensteeritud, st raku eri osad on erineva bioloogilise täthtsusega ja saatusega Spermatosoid Pea – tihedalt kokkupakitud DNA + ensüümid mis lagundavad munarakukesta Keha – kaelas tsentriool ja vaheosas mitokondrid Saba – vibur liikumiseks Viburite arv erinevatel organismidel erinev (imetajatel 1) Munarakk Emaskest – munarakk sünteesib ise Rebu Valgukest – kaitseks Nahkkest – hoiab koos Lulskest – annab tugevuse Ovulatsioon – munrakk vabaneb munasarjast Mensturatsioon – limaskesta ja munaraku vabanemine organismist Munaraku ehitus Suurte mõõtmetega võrreldes spermiga
§ Keskel (lindudel) § Ühes otsas (kahepaiksetel, tigudel) § Kitsa ribana keskosa ja ääre vahel (vesikirnud) • Seemneraku ehitus o Pea § Tihedalt kokkupakitud DNA akrosoomis (ensüümid, mis lagundavad munarakukesta sissepääsemiseks) o Keha § Kael + vaheosa § Kaelas tsentriool ja vaheosas mitokondrid o Saba § Vibur liikumiseks ONTOGENEES • Ontogenees erinevatel organismidel o Vegetatiivsetel paljunevatel: algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga o Eoselise paljunemisega organismidel: algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga
jagunemise ja neist saavad haploidsed spermatiidid. Spermatiidid transformeeruvad järk- järgult ümarast vormist viburiga, liikumisvõimelisteks spermideks, protsessi käigus lõhutakse rakke ühendavad plasmasillad. Spermi ehitus. Sperm koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast. Spermis on muutunud tsütoplasma-tuuma suhe: 1:1. Pead katab akrosoom ning peas paikneb tuum. Kaelaosas on moondunud distaalne tsentriool, millest kasvab välja viburi toes – aksoneem Kaelas on tsentrioolid. Vaheosas paiknevad mitokondrid. Sabas on aksiaalne filament, mis sisaldab mikrotuubuleid. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Leydigi rakud toodavad androgeene, nt. testosterooni. Sertoli rakud suunavad meessugurakkude arengut. Samuti tekitavad Sertoli rakud barjääri, mis laseb spermil ainult valendiku poole liikuda. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). Regulatsioon algab hüpotalamusest, kust sekreteeritakse GnRH. GnRH stimuleerib ajuripatsis