Suure-Kõpuks. Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Kõpu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Kõpu valla territooriumile. 1805. aastal siirdus mõis von Strykide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Stryk. Mõisa esinduslikklassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone oli keskelt ja tiibade osas kahekorruseline, vaheosades aga ühekorruseline. Kesk- ja külgrisaliitidel on klassitsismile omased kolmnurkfrontoonid. Keskrisaliidil on need kaunistatud veel hammaslõikeliste friiside ning segmentkaarse aknaga. Hoone keskosa ilmestavad lisaks veel joonia kapiteelidega pilastrid. Peasissekäigu ees on lahtine sammasrõdu. Kõpu mõisahoone on peaaegu äravahetamiseni sarnane Tartumaal samal ajal püstitatud ja sama arhitekti kavandatud Kuremaa mõisahoonega. Ka Teises maailmasjas
G. von Löwenwolde, kes rajas 1734. aastal Räpinasse paberivabriku. Tema ehitas ka mõisasüdame esimest korda esinduslikumalt välja. (Abner et al. 2012) 1830-ndatel said mõisa omanikeks von Schultzid, kelle käest siirdus see üsna kiiresti von Richterite omandusse. Von Richterite ajal püstitati 1850ndatel aastatel mõisa hilisklassitsistlik peahoone, mis on kasutusel ka tänapäeval ning on tuntud ka kui Sillapää loss. Hoone oli külg ja keskrisaliitide suhtes kahekorruseline ja vaheosades ühekorruseline. Üks vahehoone oli kujundatud ka talveaiana (Eesti mõisaportaal). Nelja sambaga portikusega hoone esinduskülg on suunatud idas paikneva Võhandu jõe paisjärve suunas. Pargipoolsel fassaadil asub sepisvõredega trepp ja sammastele toetuv rõduplatvorm. Välisseina ilmestavad aknapealsed frontoonid ja karniisid. Hoone sisekujunduseski on säilinud klassitsistlikke dekoorielemente (Muinsuskaitseamet). Mõisast peamiselt lõunapoole püstitati ka erinevaid kõrvalhooneid.
annaabi.ee 
