Gustav Ernesaksa lugude analüüs
Laul on nii rahutu
(rääkides meredest) kui ka rahulik ja rahustava kõlaga. Laul on jaotatud
kolme osasse: Esimeses osas on tõsiste emotsioonidega kirjeldatud merd
ja sinna minekut, teises osas on koor taustaks ja solist laulab meloodiat.
Kolmandas laulavad mõlemad meloodiat ja tausta. „Kutse“ on minu jaoks
jällegi meeldejääva, isamaalise viisiga. Rütm on jälle Ernesaksale
iseloomulikult üldpildis rahulik ning üles äratavate vaheosadega.
Harmoonia on duuris. Nagu enne öelnud, siis on meeleolu vahelduvalt
rahutu ning siis tasa nagu veepind. Olen Ernesaksa „Kutset“ samuti
laulnud meeskooriga ning kuigi loo nimi toona ei jäänud meelde, tulid
sõnad ja viis esimese paari taktiga enda seest üles.
5 „Noor kevade“
„Noor kevade“ on Ernesaksa kooriteos segakoorile, mis ilmus aastal 1938.
Teos algab hoogsalt, millele järgneb naiste ja meeste partiide
kombineerumine