Mikroskoopilisest seisukohast iseloomustab entroopia süsteemi korrapärasust, samuti energia kvaliteeti. · Et entroopia S on olekuparameeter, mille muutus pööratavas süsteemis on , siis sel juhul isoleeritud süsteemis entroopia muutus . · Pööramatus protsessis isoleeritud süsteemi entroopia kasvab. · Protsessiks nim. gaasi üleminekut ühest olekust teise. Protsessi, milles gaas pärast mitmes vaheolekus viibimist pöördub tagasi algolekusse, nim. ringprotsessiks. Pööramatuks nim. niisugust protsessi, mis kulgeb päripidisega võrreldes täpselt vastupidises suunas. Pööratavaks protsessiks nim. niisugust protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib kõiki olekuid mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi. · 15. Termodünaamiliste protsesside tõenäosuslik iseloom.
Ringprotsess, A, η (kasutegur), joonis (pV tasand, ruut või ring) kasutegur – valem p 0 V Soojusmasin on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt soojushulga Q1, muudab osa sellest mehhaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale. Rringprotsessiks nim protsessi, milles gaas pärast mitmes vaheolekus viibimist pöördub tagasi algolekusse. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks, kasuteguri valem η= . 36. Carnot’ masin, tsükkel. Joonis mis oli töös, alumise juures lõpmatu suure külma reservuaadiga kontaktis vms. Kasutegur n=T1-T2/T1, näiteks tuumajaam, suur kasutegur. Carnot masin on ainult teoreetilise tähtsusega mudel. Masinal pole klappe ega gaasivahetust
34.Soojusmasinad. Triviaalne soojusmasin. Osad – soojendaja, jahutaja, töötav keha. p 0 V Soojusmasin on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt soojushulga Q1, muudab osa sellest mehhaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale. Rringprotsessiks nim protsessi, milles gaas pärast mitmes vaheolekus viibimist pöördub tagasi algolekusse. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin Q 1−¿ Q A 2 = kasulikuks tööks, kasuteguri valem η= Q1 Q1 . ¿ 35.Carnot’ masin, tsükkel. Carnot masin on teoreetilise tähtsusega mudel. Masinal pole klappe ega
32, Soojusmasinad. Triviaalne soojusmasin. Osad – soojendaja, jahutaja, töötav keha. p 0 V Soojusmasin on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt soojushulga Q 1, muudab osa sellest mehhaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q 2 ära külmemale kehale. Ringprotsessiks nim protsessi, milles gaas pärast mitmes vaheolekus viibimist pöördub tagasi algolekusse. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin Q 1−¿ Q A = 2 kasulikuks tööks, kasuteguri valem η= Q1 Q1 . ¿ Carnot’ masin, tsükkel. Carnot masin on teoreetilise tähtsusega mudel. Masinal pole klappe ega gaasivahetust
annaabi.ee 
