MUINASAEG EESTIS
Põlluharimise kõrval eksisteeris ka karjakasvatus,
loomi peeti suhteliselt vabalt. Küttimine ja kalapüük olid suhteliselt vähetähtsad, sest nende
asulate kaevamistel pole leitud metslooma ega kala luid. Käsitööga tegeleti igas talus eraldi,
väljaaarvatud spetsiifiliste aladega, näiteks sepatöö. Sellega tegelesid eraldi sepad. 11saj levis
eestis potikeder ja savinõusid hakkati valmistama nende abil. Tegeleti ka vahetus(olulisim
hõbe kaal)- ja vahenduskaubaga(idast karusnahk, vaha ja läänest sool, relvad, hõbedat ja
pronksi. Teatud kaubanduskeskused Tartu, Viljandi, Otepää, Varbola.
Usk muinasajal
Tuntakse halvasti, kuna kirjalikke allikaid on vähe. Need kirjalikud allikad, mis on olemas, on
koostatud võõramaalaste poolt, kelle eesmärgid olid teistsugused, kui eestlaste usu
selgitamine. Tuntuim on Hendriku Liivimaa Kroonika. Teiseks allikaks on rahvapärimus e
annaabi.ee 
