TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
poolt seatud sõlmitava lepinglepingu aluseks.
Tühistamisõigus puudub, kui esineb eksimus asjaolu suhtes, millel põhines vaid ühe poole
tehingu tegemise tahe ja mis teise poole jaoks tähendust ei oma (eelkõige nn
motiivieksimus ühe poole poolt). Kumbki eksinu võib nõuda lepingu vastavusse viimist
sellega, mis oleks kokku lepitud, kui pooled ei oleks eksinud (TsÜS § 93 lg 3).
* Õiguskirjanduses eristatakse motiivieksimust, avalduseksimust, sisueksimust ja
vahenduseksimust. Modernne tehinguõpetus lähtub eksimuse käsitluses usalduse kaitse
põhimõttest, mitte tahteteooriast (tahte vastavusest tahteavaldusele).
Eksimuse tõttu tehingu tühistamine on välistatud, kui
1) eksinud pool pidi eksimusest teadlik olema;
2) Eksinud pool kannab ise eksimuse riisikot (TsÜS § 93 lg 5). Võib eristada kolme
tühistamisõiguse välistamise kategooriat:
2.1. Käibearusaamale tuginev hinnang riski jagunemisest (eelkõige nt
annaabi.ee 
