Mis on allergia ja kuidas tekib?
Kaitsja
(immuunsüsteem) peab ründajat nii öelda alles tundma õppima.
Joonis 1. Allergilise reaktsiooni tekkimine
Järgmiste kontaktide korral tekib organismis äge kaitselaine. Antikehad ei ringle mitte ainult
veres, vaid nad lähevad ka kudedesse. Lümfisüsteemis, nina- ja suulimaskestas,
hingamisteedes ning soolestikus kohtavad nad veel ühte liiki kaitserakke, nuumrakke. Need
sisaldavad hulgaliselt kogumeid, milles talletatakse vahendusaineid, näiteks histamiini.
Nende välispinnal paiknevad antikehade seondumiskohad (retseptorid). Ühelainsal
nuumrakul paikneb kuni 100 000 antikeha. Antikeha on välimuselt Y-kujuline. Tal on jalg ja
kaks haru. Jalg seondub nuumrakuga, harude abil püütakse sissetungijaid (antigeene) ning
hoitakse neid kinni. Kui kaks antikeha on kinni püüdnud ühe ja sama antigeeni, nii et see
mõlema antikeha vahel justkui silla moodustab, vabastab nuumrakk kogumis talletatud
vahendusained.