9) Varuainete kogumid- kinnised anorgaanilised ühendid (N, P, Si-ühendid) 10) Tsütoplasma- bakterirakkudel liikumatu (eriline!). Seetõttu jäävad ka bakteriraku mõõtmed alati evolutsiooni käigus väikseks (määratud difusiooniga) Bakterite elutegevus 1) Paljunemine a) paljunemine toimub amitootiliselt. Selle tagajäjel tekivad geneetiliselt ebavõrdsed rakud b) väga kiire protsess (soodsates tingimutes). Põlvkondade vahendumine 20-30min tagant c) antakse alus bakteripopulatsiooni kasvule · Ülesanne: Joonista graafik, millel kujutad bakterite kasvu suletud kultuurina, tähendab, et midagi juurde ei panda ja midagi ära ei võeta (nt. tünn hapukurkidega). I- Kohandumisfaas- bakter valib, millist toitainet ta keskkonnast kasutama hakkab II- Kiire kasvu faas- domineerib rakkude jagunemine III- Tasakaalufaas- uute rakkude teke võrdub suremisega IV- Suremisfaas- rakud hukkuvad tasapisi
*organismid arenevad: mittesugulisel teel, see algab mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Sugulisel paljunemisel algab viljastumisega ja areng lõppeb surmaga. *kõik organismid kasvavad. *kõik organismid reageerivad ärritusele: ainuraksed reageerivad ärritusele välismembraanis olevate orgaanilise aine molekulide vahendumisel nt: kingloom ujub vette sattunud soolakristallist eemale. Taimed pööravad lehti valguse suunas. Närvisüsteemi ja meeleelundite vahendumine. *kõik organismid surevad. Pilet 14 1.Viljastumine. ontogenees organismi individuaalne areng. Koosneb kolmest etapist: *viljastumine *embrüogenees (looteline areng) *postembrüogenees (lootejärgne areng, sünnist - surmani) partenogenees ehk neitsisigimine uus organism võib areneda viljastumata munarakust (mesilased, vesikirbud, lehetäid, võililled, kortslehed) Viljastumise käigus spermid ja munarakutuumad ühinevad
annaabi.ee 
